|
|
|
|
литовский словарь / stuktelėti | | stùktelėti (stùktelėja, stùktelėjo) — стукнуть/ стукать, ударить/ударять, хлопнуть/хлопать
/en/ tap, rap; give a tap/rap
склонение/спряжение словаглагол
indicative. |
---|
| present | past | past frequentative | future |
---|
1p.sg. | stukteliu | stuktelėjau | stuktelėdavau | stuktelėsiu |
---|
2p.sg. | stukteli | stuktelėjai | stuktelėdavai | stuktelėsi |
---|
3p.sg. | stukteli | stuktelėjo | stuktelėdavo | stuktelės |
---|
1p.pl. | stuktelim, stuktelime | stuktelėjom, stuktelėjome | stuktelėdavome, stuktelėdavom | stuktelėsime, stuktelėsim |
---|
2p.pl. | stuktelit, stuktelite | stuktelėjote, stuktelėjot | stuktelėdavot, stuktelėdavote | stuktelėsit, stuktelėsite |
---|
3p.pl. | stukteli | stuktelėjo | stuktelėdavo | stuktelės |
---|
subjunctive. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | stuktelėčiau | stuktelėtume, stuktelėtumėme, stuktelėtumėm |
---|
2p. | stuktelėtumei, stuktelėtum | stuktelėtumėt, stuktelėtumėte |
---|
3p. | stuktelėtų | stuktelėtų |
---|
imperative. |
---|
| sg. | pl. |
---|
1p. | | stuktelėkim, stuktelėkime |
---|
2p. | stuktelėki, stuktelėk | stuktelėkit, stuktelėkite |
---|
3p. | testukteli, testuktelie | testukteli, testuktelie |
---|
|