/ru/
взволноваться; приходить в возбуждение
/en/
become/be excited/agitated; (nuliūsti) be/get upset
/de/
sich aufregen, sich erregen
склонение/спряжение слова
глаголindicative. | ||||
---|---|---|---|---|
present | past | past frequentative | future | |
1p.sg. | susijaudinu | susijaudinau | susijaudindavau | susijaudinsiu |
2p.sg. | susijaudini | susijaudinai | susijaudindavai | susijaudinsi |
3p.sg. | susijaudina | susijaudino | susijaudindavo | susijaudins |
1p.pl. | susijaudiname, susijaudinam | susijaudinome, susijaudinom | susijaudindavome | susijaudinsime |
2p.pl. | susijaudinate | susijaudinot, susijaudinote | susijaudindavote | susijaudinsite |
3p.pl. | susijaudina | susijaudino | susijaudindavo | susijaudins |
subjunctive. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | susijaudinčiau | susijaudintume, susijaudintumėme |
2p. | susijaudintum, susijaudintumei | susijaudintumėte |
3p. | susijaudintų | susijaudintų |
imperative. | ||
---|---|---|
sg. | pl. | |
1p. | susijaudinkime, susijaudinkim | |
2p. | susijaudinki, susijaudink | susijaudinkit, susijaudinkite |
3p. | tesusijaudinie, tesusijaudina | tesusijaudinie, tesusijaudina |